• OMX Baltic0,45%261,8
  • OMX Riga0,1%881,81
  • OMX Tallinn0,16%1 683,99
  • OMX Vilnius0,6%1 012,12
  • S&P 5000,4%5 745,37
  • DOW 300,62%42 175,11
  • Nasdaq 0,6%18 190,29
  • FTSE 1000,00%8 284,91
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,14
  • OMX Baltic0,45%261,8
  • OMX Riga0,1%881,81
  • OMX Tallinn0,16%1 683,99
  • OMX Vilnius0,6%1 012,12
  • S&P 5000,4%5 745,37
  • DOW 300,62%42 175,11
  • Nasdaq 0,6%18 190,29
  • FTSE 1000,00%8 284,91
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,14
  • 13.02.15, 11:12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Otsus on Kreeka valitsuse teha

Teised euroala riigid ja asjaomased organisatsioonid on öelnud, et mingeid eriskeeme Kreeka jaoks ei looda ning tuge soovivalt Kreeka valitsuselt oodatakse taotlust olemasoleva programmi pikendamiseks, kirjutab rahandusminister Maris Lauri (Reformierakond) oma blogis.
Maris Lauri
  • Maris Lauri Foto: Andras Kralla
Kolmapäevase eurogrupi rahandusministrite kohtumise eesmärk oli otseallikast kuulda, mida Kreeka uus valitsus kavatseb teha. Kohtumine algas Kreeka uue rahandusministri Yanis Varoufakise pika ülevaatega sellest, mida plaanitakse teha, milliseid lepete punkte soovitakse muuta ning millist tuge oodatakse teistelt riikidel, IMFilt ja ECB-lt. Mitmed eelnevatel nädalatel kõige enam küsitavusi tekitanud kavad esitati nüüd oluliselt mõistlikumas vormis. Korruptsiooni, maksude mittetasumise ja maksupettuste vähendamist tuleb kindlasti tervitada, samuti riigihangete selgemaks muutmist ja muudki.
Järgnenud diskussioonides võtsid sõna kõik rahandusministrid, Euroopa Komisjoni, ECB, ESM/EFSFi ja IMFi esindajad. Ühine seisukoht oli, et kui Kreeka soovib saada kiirelt rahalist tuge – ja kõigi arusaamine oli, et see on vajalik –, siis tuleb jätkata eksisteerivas raamistikus ehk Kreekal tuleb kiiremas korras esitada taotlus olemasoleva programmi pikendamiseks. Ehk siis korrata juba detsembris tehtud sammu, mil programmi pikendati veebruari lõpuni.
Läbirääkimistel jõuti ka arusaamisele, et mõistlik on kohe alustada nn tehniliste konsultatsioonidega ehk siis ametnike tasandil teha põhjalik analüüs programmi sisule, sealjuures hinnates, millised selle osised ei ole olnud edukad ning kas uue valitsuse pakutud uued tegevused võiksid kehvalt või üldse mitte töötanud tegevusi asendada.
Parimal juhul oleks juba esmaspäeval jõutud üldise üksmeeleni kokkuleppe pikendamise põhiparameetrites. Sellele oleks järgnenud programmi hindamine ning selle edukuse puhul oleks Kreekale eraldatud viimane rahaeraldis praeguse programmi raames. Rahaeraldis on vajalik, sest kuigi eelmisel aastal paranes Kreeka majandus- ja fiskaalseis, on valimiskampaania käigus olukord halvenenud. See tähendab, et Kreekal võib olla väga keeruline maksta tagasi mõningaid laene. Kui märts ei pruugi veel tõsiseks kujuneda, siis järgnevate kuude suhtes on kahtlused suured.
Kaugema tuleviku teemad tuleksid kõne alla pärast lähiajal kiiremate probleemide lahendamist ehk siis kevadel-suvel. Kreeka esindajad lubasid täita kõiki oma võlakohustusi, mis oli väga oluline kõikidele teistele laua taga istujatele.
Laialdane üksmeel jäi siiski kolmapäeval ühisavalduseks vormistamata.
Esmaspäeval kogunevad euroala rahandusministrid uuesti. Muude küsimuste kõrval tuleb kindlasti taas teemaks ka Kreeka, kuid millisele tulemusele seal jõutakse, sõltub praegu üksnes Kreeka valitsusest. Kõik teised euroala riigid, IMF, Euroopa Komisjon ja ka Euroopa Keskpank on väga selgelt öelnud, et mingeid eriskeeme Kreeka jaoks ei looda. Kreekalt oodatakse taotlust praeguse programmi pikendamiseks, kuid – nagu eespool kirjeldatud – sisaldab seegi teatud tingimuste täitmist ning pikendamine ei garanteeri, et Kreeka saab raha.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 26.09.24, 14:38
Tele2 näide: põlvkondade vastandamine tööelus edasi ei vii, oluline on leida ühisosa
Palju räägitakse kääridest generatsioonide vahel, tunduvalt vähem aga erinevate põlvkondade ühisosast. Edukaks koostoimimiseks ja tulemuste saavutamiseks on hädavajalik koostöö, ent kuidas tagada selle viljakus, kui inimesed hindavad üksteist vanuse järgi? Tele2 personalivaldkonna juht Helena Viiroja ja personalipartner Kerli Möldre räägivad, kuidas on neil lahendatud põlvkondade erinevuse küsimus.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele